Mis on Linnavaramu?

Linnavaramu (Urban Repository) on platvorm, mis on loodud koondama kokku ruumilisi andmeid nii, et need muutuksid lihtsasti kasutatavaks ning kättesaadavaks kõigile huvilistele. Projekti eesmärgiks on näidata linnaruumi muutumist läbi ajaloo ning jõuda otsaga tulevikuni. Linnamudeli loomisel on meile oluline järgida hoonete ja tänavaruumi geomeetriat arhitektuurses detailsuses.

Mis andmeid siit leiab?

Kõige väiksemas skaalas leiab siit linnamööblit (tänavapostid, pingid, bussipeatused, jms), suuremas skaalas on hoonete mudelid, mis võivad olla juba lammutatud või veel alles planeeritavad - kõik see toetub üleüldisele maapinna mudelile, mis olenevalt skaalast on erineva täpsusega.

Linnavaramu ühelt poolt on äärmiselt lahtine ning nõus sisse võtama väga erinevaid mudeleid, kuid samas püüdes neid raamistada nii, et informatsiooni leidmine oleks väga lihtne. Selleks otstarbeks on kõik mudelid varustatud informatsiooniga, mis kirjeldab nende asukohta, valmimist, ümberehitusi ja lammutamist.

Mida andmetega teha saab?

Keskendume hoonete kvaliteetsetele ning hoolikalt modelleeritud mudelitele, mida on võimalik kasutada näiteks insolatsiooni arvutamiseks või detailsete ruumivaadete tegemiseks. Tagamaks Linnavaramu mudelite kvaliteeti kontrollitakse kõik mudelid üle enne, kui need muutuvad avalikult kasutatavaks. Linnamudelit või hooneid on võimalik alla laadida läbi kaardiliidese või andmebaasi filtreerimiste. Mudeleleid on võimalik otse kasutada mängumootorites ja printida 3D printeritega.

Kuidas lisanduvad mudelid?

Linnavaramu on peamiselt arenenud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna ainete raames. Kõigi mudelite autoriteks on inimesed, kellel olnud suundumus täpsusele ning hoolikusele. Linnavaramule on äärmiselt oluline hoida mudelite kvaliteeti, sest see on olulisel kohal igasugusel akadeemilisel tööl. Olulisel kohal on sidusprojektid, mille käigus kogutakse andmebaasi lisaandmeid ning arendatakse mudelitega seotud metainformatsiooni. Kui sul on soov panustada Linnavaramu projekti, siis võta meiega julgesti ühendust.

Kellele on Linnavaramu suunatud?

Mudelite juures on lähtutud seisukohast, et need peakisd olema väga lihtsad ning arusaadavad nii selle modelleerijale kui kasutajatele. Mudelite loomisel on vähe piiranguid ja neid on võimalik üles ehitada väga erinevate tarkvaradega, millest osa on vabavaralised. Linnavaramu muutub avalikult kasutatavaks platvormiks lähiaastatel. Hetkel on plaanis modelleerida täielik Tallinna kesklinna lähiümbrus. Kokku umbes sadakond hoonet. Selles piirkonnas toimuv ehitustegevus on olnud avalikuse huviorbiidis. Samas saab Linnavaramu arenedega ka mujale ning projektidega võib alati pöörduda Linnavaramu poole.

Linnamudel

Linnavaramu olemasolevad mudelid keskklinnas (tumehall) ja 2013 modelleerimisele tulevad alad ja mudelid (must).

Mudel

Sõnavara

Linnavaramu mudel koosneb kolmest geomeetrilisest objektitüübist.

  • Linnamööbel, kus on peamiselt korduvad elemendid (näiteks bussipeatused, liiklusmärgid).
  • Hooned, kus mudeli elemendid on unikaalsed.
  • Maapind, mis on suur kõrgusliku informatsiooni kogum. Maapind genereeritakse dünaamiliselt vastavalt skaalale ning väljavõtte suurusele.

Väljavõte on automaatne protsess, kus kasutaja saab küsida Linnnvaramust, kas üht hoone mudelit või suuremat linnakeskkonna ala.

Linnakeskkond ühendab endas maapinda, linnamööblit ja hooneid.

Struktuur

Linnavaramu geomeetrilist informatsiooni hoitakse võre (mesh) struktuuris. Võre koosneb geomeetrilisest ja topoloogilesest informatsioonist. Geomeetrilist ehk asukoha informatsiooni kannavad tipud (vertex). Topoloogilist informatsiooni hoitakse äärtes (edge) ja külgedes (face).

Seesugune konfiguratsioon on väga levinud viis geomeetria hoidmiseks ning annab võimaluse kasutada informatsiooni hoidmiseks väga erinevaid failiformaate. Linnavaramus oleme valinud vana ja töökindla .obj formaadi.

Mudeldamine

Suletud ehk “veekindlate” mudelite modelleerimisel on vaja täita mõned lihtsad tingimused. Küljed ei saa koosneda rohkem kui neljast äärest. Igasse äärde tuleb ühendada täpselt kaks külge. Kõik ääred võre struktuuris on sirgjooned ning kogu süsteemis ei ole ühtegi kõverat joont nagu näiteks ring.Sellised jooned jaotatakse segmentideks. Segmendi suurus sõltub täpsusest, milleks meil on valitud 1 cm, mis ütleb, et ükski äär ei tohi mahtuda täielkult 1 x 1 x 1 cm ruumi sisse. See ei tähenda, et joone pikkus ei võiks olla 1.01 cm. Lisaks püüame lähtuda, et igasse tippu ühenduksid võimalikult vähesed ääred. See printsiip väldib kitsaid kolmnurki.

Pigem on soovituslik lisada eraldi tipp, mis aitab seda vältida. Võimaluse korral püüame kasutada pigem nelja äärega külgi (quad) kui kolmnurkseid külgi (triangle).

Mudeli lisamine

Siin on lühike kirjeldus selle kohta, kuidas lisada mudeleid. Esiteks, mis on folderi struktuur ning lõpuks kuhu saata?.

Päises paikneb mudel.obj fail ning mudel.inf (selle kohta näide). Lisaks on kaks kausta, mudel ja alus. Mudeli nimelises kaustas paikneb tööfail, ükskõik millises formaadis on mudel originaalis tehtud. See lubab tagasi pöörduda originaalfaili juurde. Kaustas alus kaustas paiknevad kõik antud mudeliga seotud joonised. Alusmaterjal lubab vajadusel täpsustada loodud mudelit.

Mudel eeltoodud kaustastruktuuriga tuleb kokkupakkida .zip failiks ja saata Linnavaramusse aadressile submit@urbanrepository.net

Tulevikus on meil kindlasti plaanis lisada automaatne üleslaadimise moodul ning ideaalis see integreerida enimkasutatavate veebilahitsejatega.

Projektid

Digitaalne geomeetria EKA Arhitektuuri osakond 2017 (kevadsemester)
Digitaalne geomeetrial EKA Arhitektuuri osakond 2016 (kevadsemester)
Digitaalne geomeetrial EKA Arhitektuuri osakond 2015 (kevadsemester)
Narva linnuse mudel Lauri Läänelaid, Kristel Alliksaar 2015
Digitaalne geomeetria (EKA võistluse linnamudel) EKA Arhitektuuri osakond 2014
Digitaalne geomeetria EKA Arhitektuuri osakond 2013
Linnavaramu EKA Arhitektuuri osakond 2012
Kujutav geomeetria EKA Arhitektuuri osakond 2012
Kujutav geomeetria EKA Arhitektuuri osakond 2011
Kujutav geomeetria EKA Arhitektuuri osakond 2010

Modelleerijad

  • Aliis Mehide
  • Anastassia Sirelpuu
  • Andrea Ainjärv
  • Andreas Krigoltoi
  • Ann Kristiin Entson
  • Anna Liisa Saavaste
  • Anni Haldre
  • Annika Aasmaa
  • Artur Staškevitš
  • Carolyn Rennu
  • Eeva-Maarja Laur
  • Eliise Harjak
  • Eva-Liisa Lepik
  • Eve Komp
  • Gert Guriev
  • Hanna-Liisa Mõtus
  • Harri Kaplan
  • Helena Rummo
  • Helmi Langsepp
  • Hendrik Väli
  • Ivo Arro
  • Jaana Kraus
  • Jarmo Vaik
  • Jekaterina Klišova
  • Johanna Jıekalda
  • Juhan Kangilaski
  • Kaisa Lindström
  • Karmen Silde
  • Kaspar Krass
  • Katrin Dulder
  • Keiti Lige
  • Kerstin Kivila
  • Kerstin Kuum
  • Kristel Alliksaar
  • Krister Olvik
  • Kristi Merilo
  • Kristian Taaksalu
  • Kristjan Värav
  • Laura Linsi
  • Laura Paulus
  • Laura Pint
  • Lauri Läänelaid
  • Liina Soosaar
  • Liina-Liis Pihu
  • Liisa Peri
  • Liisa Valdmann
  • Liisi Aomets
  • Lisette Eriste
  • Maarja Liiv
  • Mae Kõõmnemägi
  • Maria Alnek
  • Maria Freimann
  • Marianna Zvereva
  • Marilin Tuulemets
  • Mart Ole
  • Meri-Kris Jaama
  • Merilin Kaup
  • Mihkel Aan
  • Mihkel Meriste
  • Mihkel Raev
  • Mirell Nõmm
  • Raul Kalvo
  • Reelika Reinsalu
  • Riin Kersalu
  • Sander Paling
  • Taavet Malkov
  • Taavi Lõoke
  • Tarmo Miller
  • Triin Vallner
  • Tõnis Savi
  • Tõnis-Sander Maarits
  • Uljana Dudina
  • Ulla Alla
  • Ulla Männi
  • Villem Valgi
  • Vincent Sammel

Kontakt

  • Raul Kalvo | koordinaator
  • Toomas Adrikorn | koordinaator
  • Taavi Lõoke | koordinaator
  • Mikk Meelak | veeb